15 mullaparandus võtet

ussid-1024x357
1. Käepärane kompost: 
Juba vanarahvas teadis kasutada koduaias tekkinud orgaanilist materjali kui parimat mulla parandajat. Kõik käepärane kompost ja kokku kogutud puulehed kokku kuhjatuna töötavad kõige effektiivsema ja loodussõbralikuma väetisena. Hästilagunenud kompost sisaldab küll suhteliselt vähe lämmastikku, kuid on üsna hea mullastiku parandaja.
2. Taimejäätmete kompost: 
Kuigi komposti peetakse suures pildis väga heaks mullaparandajaks, tuleks siiski tähele panna ka erinevaid lähteained, mis omavahel mullaparandajana konkureerivad. Asjatundjate leiavad, et taimejäätmetest tehtud kompost on hea mullastruktuuri parandaja, aga toitaineid sisaldab suhteliselt vähe. Sõnniku- ja majapidamisjäätmete kompostid lisavad mulda rohkem toitaineid, ent lagunevad kiiremini ega mõjuta mulla struktuuri nii soodsalt kui taimejäätmete kompost. Valminud komposti on kõige parem laotada maapinnale hilissügisel või kevadel. Komposti soovitatakse kaevata hargiga maksimaalselt 10 cm sügavusele pindmisesse mullakihti.
Allalaaditud fail (4).jpg
3. Puukoored:
Puukoort kasutatakse põhiliselt siiski komposteeritult. Otse mulda viiduna võib jämedalt tükeldatud puukoor muuta pinnase liiga kohevaks. Sellises mullas on küll rohkesti õhku, kuid see peab vett halvasti kinni ning ka juurte kontakt mullaosakestega on nõrk. Puukoor, eriti okaspuu oma, laguneb pinnases aeglaselt. Samuti võivad mõningad laguproduktid pärssida taimede kasvu. Peenestatud puukoort soovitatakse eelkõige raske savimulla parandamiseks
4. Turvas:
(Kasvu)Turba lisamine mulda aitab muuta mulda õhurikkamaks ja vettpidavamaks. Kasutada võib nii madalsoo- kui rabaturvast. Sõltuvalt mineraliseerumise astmest on nende mullas püsimise aeg ja toitainetesisaldus erinev. Vähe lagunenud rabaturvas on taimetoitainete poolest vaene, kuid suurendab oluliselt mulla veesidumisvõimet ja õhustatust. Rabaturvas mineraliseerub suhteliselt kiiresti. Turvast lagundavad mikroobid vajavad toiduks lämmastikku, võttes seda esialgu mullavarudest. Sellepärast viige koos väetamata rabaturbaga maasse ka väike kogus lämmastikväetist, et taimed puudust ei kannataks. Rabaturvas on happeline, selle neutraliseerimiseks lisage ühe kuupmeetri kohta 6–8 kg lubiainet. Must hästi lagunenud madalsoomuld püsib mullas kauem, rikastades seda huumuse ja lämmastikuga. See sobib nii liiv- kui savimulla parandamiseks.
Allalaaditud fail (1)
5. Saepuru, puidulaastud ja -hake:
Neid võib kasutada õhuvaese mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks või lisada komposteeritavale materjalile. Taimetoitaineid sisaldub puidujäätmetes vähe. Aiamaal kasutamiseks sobib paremini lehtpuusaepuru, v.a paju ja tamme oma, mis sisaldavad palju parkaineid. Okaspuusaepuru sisaldab vaikusid ja vahasid ning kõduneb seetõttu aeglasemalt. Laske sel enne mulda viimist lahtiselt õhu käes seista, et taimedele kahjulikud ained laguneksid. Saepuru ja muud puidujäätmeid võib ohtralt kasutada vaarikate multšiks, aga 2–4 cm paksuse kihina sobib see paljudele teistelegi püsikultuuridele. Et saepuru lagundavad mikroobid mulla toitainevarusid ei vähendaks, andke juurde veidi lämmastik- ja fosforväetist. Kuna enamiku puuliikide saepuru on happeline, lisage iga ämbritäie kohta mõni peotäis lubiainet.
uus
6. Komposti ettevalmistamine:
Esmalt tuleb kompostile leida hea asukoht. Valida päikse-ja tuulevarjulisem koht ja vältida madalamaid kohti. Kompostile ei tohiks valguda liigset vihmavett. Esimeseks kihiks tuleks arvestada muld või turvas. Järgmisena panna komposti kõik biojäätmed nagu muna-, kartuli-, porgandi-, õunakoored, märg majapidamispaber, majapidamise papist rull jne. (Päris kõike siiski komposti panna ka ei tohi). Komposti kuhjamisel tuleb arvestada pruun-roheline-pruun jne põhimõtet. Et tasakaalustada komposti, peab rohelisele kihile järgnema pruun kiht Selleks sobivad igasugused aiast järgi jäädavad looduslikud saadused nagu puulehed ja okasroad. Oksad tuleks peenestada, et need kõduneksid kiiremini. Viimaste puudumisel sobivad igasugused muud puistematerjalid nagu turvas, muld, rebitud ajalehed, munakarbid, puukoorehake jne. Hea kompost on tumepruun, sõmer ja lõhnab mulla järele.
Untitled-1
7. Kõrvenõges:
Kõrvenõges on väga hea lämmastikühendite allikas. Kõrvenõgese kasvatamine aitab ära hoida  mullaerosiooni, mulla kooriku teket ning pärsib mulla kuivamist. Taim on kiire kasvuga, seega suudab alla suruda teiste umbrohtude kasvu. Sellega kaob vajadus kasutada herbitsiite. Kuna kõrvenõges on lämmastikulembeline taim, saab ta kasvada üleväetatud aladel, vähendades üleliigset lämmastikku ning mulla toksilisust.
nõgesed
8. Kõrvenõgese vesi:
Kõrvenõgestest valmistatud veega töötlemine aitab parandada mulla struktuuri ning veehoiuvõimet. Kõrvenõgese ekstraktil on mulla happesust vähendav toime. Ekstrakti kasutamine mullaparandajana, tõstab pH väärtust 1 kuni 1,5 ühikut. Kõrvenõgesevee kasutamisel tõuseb kasvusubstraadis mullahingamine kaks korda kõrgemaks kui samaväärse toitelahuse kasutamisel. Positiivne mõju mullahingamisele võib tuleneda sellest, et kõrvenõgesevesi sisaldab rikkalikult erinevaid baktereid, mille aktiivsuse tulemusel tõuseb mulla hingamise aktiivsus. Kõrvenõgesevee muudab mikroorganismidele soodsaks kõrge orgaanilise aine sisaldus (Ponnamperruma 1965). Samas võib mikroorganismide suurenenud aktiivsus olla taimedele ebasoodne, kuna nad võivad mõlemad konkureerida toiteelementidele.
9. Mineraalainete lisamine:
Mineraalsete maaparandusainete gruppi kuuluvad liiv, kruus, savi. Oleneb mulla lõimisest, saab muldi parandada ka liiva või savi lisamisel. Liivase mulla sidusust ja veepidamise võimet saab suurendada savi lisamisega, raske savimulla veeläbilaskvust ning struktuuri parandab liiv. Üsna raske on lisada pinnasesse savi, eriti kui viimane on suurtes mittemurenevates kamakates. Läbikülmumine talve jooksul murendab aga savi üsna kenasti. Mulla parandamine mineraalsete lisanditega on küll töömahukas ja kallis, kuid tasub end ära, sest mõju on pikaajaline. Savimuldi saab parandada kas lehemulla, sõreda liiva või turbaga, kuhu on lisatud kõdusõnnikut. 100 m2 kohta kulub sellist lisaainest 3–5 m3. Turbamullad on õhuvaesed ja happelised, seega võiks neile lisada kõigepealt lubjarikkaid aineid (ka tuhk), umbes 25–50 kg/ 100 m2 , lisaks mineraalmulda (savist) umbes 2 m3 /100 m2 .
10. Puulehed
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda. Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist. Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.
11. Lubja lisamine:
Selleks, et vähendada mulla happesust,  tuleb mulda lubjata. Uisapäisa ei maksa siiski tegutseda. Kõigepealt tehke kindlaks, kui happeline pinnas on. Müügil on vastavad testrid, aga mulda saab lasta analüüsida ka Sakus põllumajandusuuringute keskuse laboris. Liiga tugevalt ehk üle lubjatud muld on suurem probleem kui selle lupjamata jätmine, tehtud vigu on hiljem väga tülikas parandada. Mulla lupjamiseks sobivad mitmesugused lubiväetised, mida antakse kuni 0,5 kg ruutmeetri kohta. Põlevkivituhk ja klinkritolm on kiiretoimelised. Nende puhul on eriti oluline õige kasutusnorm ja laotamise ühtlikkus. Peale kaltsiumi sisaldavad need rohkesti ka teisi taimetoitaineid (kaalium, magneesium, väävel, mikroelemendid). Lubjakivi- ja dolomiidijahu mõjuvad esialgu aeglasemalt. Savikas mullas aitavad kaltsiumiühendid parandada ka pinnase struktuuri ja moodustada mullasõmeraid. Sõmerja struktuuriga mullas on parem õhu- ja veerežiim. Neutraalse reaktsiooniga savi mureneb paremini, seda on kergem harida. Puhas puutuhk sobib samuti lupjamiseks. Kuna see sisaldab märkimisväärses koguses kaaliumi ja fosforit ning veidi teisigi makro- ja mikroelemente, võib seda hinnata kui mitmekülgset väetist. Puutuhk on kiire toimega. Väheviljakale happelisele mullale andke seda esimesel korral maksimaalselt kuni 250 g ja edaspidi igal aastal umbes 100 g ruutmeetri kohta. Puutuhka ei maksa korraga anda liiga palju, sest siis ei suuda taimed selles sisalduvat väärtuslikku kaaliumi efektiivselt ära kasutada. Mitte mingil juhul ei sobi aiamaale kivisöetuhk, kuna sisaldab taimedele kahjulikke ühendeid.
12. Kuivendus:
Maa kuivendamisega saab eemaldada juurte tsoonist liigse vee, mis laseb hapnikul juurtele ligi pääseda ja takistab ka üleujutusi. Tänu kuivendamisele saab põllumaal ka õigeaegselt ja tõhusalt töötada, mis aitab saada paremat viljasaaki. Kuivendus tagab taimedele parimad võimalikud kasvutingimused ja vähendab toitainete kadu veekeskkonda. Üheks kuivendusviisiks on peenra kuivendamine drenaaži läbi. Võimaluseks on maapinna tõstmine ja kallete tekitamine oma krundil nii, et mingid kohad muutuvad kuivemaks ja vaid madalamale alale tekib märjal ajal vee kogunemise koht. Veel on abiks, kui taimi kasvatada kõrgpeenardes. Ja muidugi on ka  võimalus valida kasvatamiseks taimi, mis liigniiskust taluvad. Maapinna tõstmisega üldjuhul planeeritakse maapind maja lähedal kõige kõrgem ja sealt edasi kaldega servadele lähemale. Et kõik vesi naabrite juurde ära ei voolaks ja omakorda neile probleeme ei tekitaks, jäetakse krundile madalamasse kohta võimalus vee kogunemiseks. Näiteks võib selleks olla väike veesilm mille ümber saab rajada veeaia. Või ehitatakse äravool kuivenduskraavi või ka raske savika pinnase puhul on võimalik ehitada killustikuga maaalused drenaazikaevud, kus vesi kiiremini pinnasesse imbub. See aga ei tööta kõrge põhjavee puhul, kus vesi on nagunii kõrgel ja ära voolata pole kuskile. Püsivalt niiske pinnase korral saab taimi kasvatada ka kõrgpeenras. Kõrgpeenra alumine kiht peaks olema täidetud killustiku, kivide või kruusaga või muu kergesti vett läbi laskva materjaliga, nii, et vesi ei saaks koguneda ja saada võimalust kahjustada taimede juuri.
13. Sõnniku lisamine:
Mullamikroobide arvukust aitab tõsta sõnniku lisamine mullale, kui aga sõnnikut ei ole, siis on heaks alternatiiviks erinevate bioaktivaatorite kasutamine.
628ada3956c8e3f00fa6fb2624685927
14. Väetiste lisamine:
Kiiretoimelised väetised võivad esineda nii liht- kui kompleksväetistena ning neid võib kasutada nii kasvupinnasesegude põhiväetamisel kui ka neile pinnastele rajatud haljastuse edasisel hooldamisel. Väetiste kiire mõju tagab kasvupinnase optimaalne niiskusrežiim. Pealt väetamise korral on vajalik intensiivne kastmine.
15. Muruniide:
Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi. Sobib hästi viljapõõsaste alla.
Allalaaditud fail (3)
Kasutatud kirjandus: 
Deniz, A. 2017. Kõrvenõgese kasutusvõimalused maheviljeluses. Kättesaadav: http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3521/Deniz_Angeliina_AI_bak_2017.pdf?sequence=1 (28.11.29017)
Kompostiljon. Viis sammu alustamiseks. Kättesaadav: http://www.kompostiljon.ee/kompostimine/5-sammu-alustamiseks/ (28.11.2017)
Kurg, K. 24.10.2009. Maakodu. Algajale aednikule: kuidas muuta aiamulda paremaks. Kättesaadav:  http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/algajale-aednikule-kuidas-muuta-aiamulda-paremaks?id=26412677 (19.11.2017)
Väinsaar, T. 2012.  Mahepõllumajanduslik maitse-ja ravimtaimekasvatus http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Trykised/trykis_mahetaimekasvatus_2012.pdf (28.11.2017)

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s